7. peatükk

Sõjad, taudid ja looduskatastroofid

“Aga te saate kuulda sõdadest ja sõnumeid sõjast; katsuge, et te ei ehmuks! Sest see peab sündima. aga ots ei ole veel käes. Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu ja nälga ja maavärisemisi on paiguti” (Mt 24:6-7).

Suur vaevaaeg on laastavate sõdade, epideemiate ja looduslike katastroofide aeg. Kõik see põhjustab suuri kahjustusi ja maakera elanikele suuri kannatusi. Suur surevus, lagunevad kehad, mida ei ole maha maetud ja meditsiinisüsteemi kokkuvarisemine toovad kaasa epideemiate puhkemise ja tõsise saastumise. Olukord muutub väljakannatamatuks ja seda eriti tihedalt asustatud piirkondades. Loodusvarad, mis on radioaktiivse saastumise tõttu juba muutunud kasutamiskõlbmatuteks, kahjustuvad veelgi maavärisemistes ja põua ning kuumalainete tagajärjel. Kohutavad maavärisemised muudavad terved linnad rusuhunnikuteks.

Selle laastamistöö taga on kurat - Jumala loomingu hävitaja ja mõrvar. Pimeduse kuningriigi lühikesel tunnil lastakse ta koos oma järgijatega maa peale lahti, kus ta avab täielikult oma pahelise olemuse. Sellega saab nende kurjuse mõõt täis ja nad lähevad vastu oma lõplikule kohtuotsusele. Suur tragöödia seisneb selles, et põrgutuli, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele, on ka miljonite petetud inimeste igaveseks saatuseks.

Saatana kohutavad hävitussõjad toimuvad vaevaaja teisel poolel. Selle kolm ja pool aastat kestva perioodi alguses tõkestatakse saatanale ligipääs Jumala trooni ette, kus ta varem käis ööd ja päevad kristlasi süüdistamas (Ilm 12:10). Ta on täis suurt viha selle väljaviskamise pärast ja kasutab järelejäänud lühikest aega võimalikult suureks hävitustööks maa peal: “...sest välja on visatud meie vendade süüdistaja, kes nende peale kaebab meie Jumala ees päevad ja ööd ... Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega” (Ilm 12:10, 12).

Siin vahetab antikristus oma valge hobuse punase vastu ja alustab oma tegevust, et viia kogu maailm korratusse ja kaosesse. Kui Ilm 13:5-7 mainitud kolm ja pool aastat täis saavad, on tema jubedate tegude laine ulatunud üle terve maailma. Selle meeleheite keskel tõuseb üles õudusttekitav surmaingel ja kogub rikkaliku hingedesaagi hukatuse jaoks. Kuradi kombel on ka antikristus mõrvar, kes tunneb rahuldust inimeste surmast.

Sõjad

Suurest vaevaajast rääkides mainitakse tihti veriseid sõdu. Ilm 6:8 väidab, et antikristuse sõjategevus koos sellega kaasnevate näljahädadega ja epideemiatega tapab neljandiku maakera elanikkonnast. Praeguse rahvaarvu juures tähendab see 1,4 miljardit inimest. Niisugused tapatalgud on inimkonna ajaloos enneolematud. Senini on kõige ohvriterohkem olnud Teine maailmasõda, mis nõudis 52 miljonit elu.

Hesekiel ennustas Venamaa kallaletungi Iisraelile juba umbes 2600 aastat tagasi. Ta näitas ka detailselt ära, et Venemaa liitlasteks on Iraan, Etioopia, Liibüa, Türgi, Saksamaa ja teised riigid. Jõud, mis õhutavad seda sõda, on taaselustunud kommunism ja natsism liidus islamiga. Kõik need kolm ideoloogiat on fanaatiliselt antisemitistlikud ja antikristlikud. Hesekieli 38. ja 39. peatükis kirjeldatakse, kuidas selle kaugelt Põhjamaalt tulnud kuninga jõud murtakse Iisraeli mägedel. Pidades silmas, et Ameerika on Iisraeli liitlane, võib ettekuulutatud Vene-Araabia-Saksa invasioon Iisraeli areneda tõeliseks maailmasõjaks.

Ilm 9:13-19 näitab, kuidas Idamaa kuningad, s.o. Hiina ja tema liitlased, mobiliseerivad oma jõude suure vaevaaja sõdadeks. 200-miljonoline asiaatide armee tuleb üle Eufrati jõe ning tungib Lähis-Itta ja Euroopasse. Ilm 9:15 põhjal tapavad nad üle kolmandiku maakera rahvastikust, mis on rohkem kui miljard inimest. Nende invasioon kestab suure vaevaaja lõpuni. Ilm 16:12, kus räägitakse viimastest sündmustest enne Harmagedooni lahingut, mainitakse seda kurjakuulutavat marssi Lähis-Ida poole: “Ja kuues ingel valas välja oma kausi suure Eufrati jõe peale ja selle vesi kuivas ära, et tee oleks valmis kuningaile, kes tulevad päevatõusu poolt.”

Ilmutusraamat annab mitmeid viiteid selle kohta, et neis sõdades kasutatakse tuumarelvi. Johannesel puudusid sõnad nende 20. sajandi keeruliste relvade ja rakettide kirjeldamiseks, kuid ta annab edasi mõtte langevatest tuumapommidest ehk tuumapeadega rakettidest öeldes:

“Ja esimene puhus pasunat. Siis tuli rahet ja tuld verega segamini ja paisati maa peale. Ja kolmas osa maad põles ära ja kolmas osa puid põles ära ja kõik haljas rohi põles ära. Ja teine ingel puhus pasunat. Siis heideti merre otsekui suur mägi, mis tules põles ja kolmas osa merd sai vereks. Ja kolmas osa mere loomi, kellel hing sees, suri ära ja kolmas osa laevu läks hukka” (Ilm8:7-9).

Vahetult pärast seda mainib ta kolmandiku maakera veevarude mürgitamist. Ta hoiatas, et paljud, kes seda vett joovad, surevad. Niisuguse olukorra põhjustab ilmselt radioaktiivne tolm, mis vette langeb. Ilm 8:12 järgi muutuvad päike, kuu ja tähed osaliselt pimedaks, viidates tõsisele õhu saastumisele.

Teadlased on arvutanud, et kui puhkeks maailmasõda, kus kasutatakse tuumarelvi, saaks koheselt surma umbes miljard inimest. Teine miljard on määratud aeglasele suremisele. Kuumalained levivad üle maakera ja süütavad tuleohtliku materjali põlema. Ladudes säilitatavate mürgiste gaaside süütamine täidab atmosfääri surmava vingugaasiga ja tsüaaniga.

Tuumasõja hilisemad tagajärjed on samavõrd kohutavad. Peale esialgsete kuumalainete jahtub maakera pind tugevasti. Temperatuurid langevad 55 kraadi võrra ja maakera kattub jää ja lumega. Seda olukorda nimetatakse tuumasõja talveks. See hävitab kõik taimed. Veetagavarad saastuvad radioaktiivse tolmuga ja külmuvad. Põhjapoolkera mattub suitsu, sest enamus plahvatusi leiab aset seal. Umbes kuu aega valitseb pimedus. Tihedad pilved liiguvad ka lõunapoolkerale, põhjustades umbes aastaks poolpimeduse.

Ilm 6:12 viitab taolisele olukorrale: “... ja päike läks mustaks nagu karvane kotiriie ja kuu läks kogunisti nagu vereks.” Niisugused tingimused valitsevad ja muutuvad järjest intensiivsemaks vahetult enne Jeesuse tagasitulekut. Kui antikristus on lõpetanud selle globaalse hävitustöö, koondab ta kõik järelejäänud armeed Iisreli oma kaheks viimaseks lahinguks (Ilm 16:14-16). Üks lahing on juutide vastu ja teine Kristuse enda vastu. Antikristus on teadlik Kristuse tagasitulekust koos suure taevase armeega ja ootab Tema saabumist Õlimäe juures. Järgnev kokkupõrge saab talle aga saatuslikuks. Selles hukkub ta ise ja ka tema järgijad, kes võtsid vastu tema märgi. Johannes ütleb:

“Ja ma nägin metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende sõjaväge olevat kogunenud sõda pidama sellega, kes istus hobuse seljas ja tema sõjaväega. Ja metsaline võeti kinni ja temaga ühes valeprohvet, kes tema ees oli teinud oma imeteod, milledega ta oli eksitanud neid, kes metsalise märgi olid vastu võtnud ja kes kummardasid tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävliga. Ja teised tapeti mõõgaga, mis lähtus selle suust, kes istus hobuse seljas. Ja kõigi lindude kõhud said täis nende lihast” (Ilm 19:19-21).

Sakarja kinnitab seda järgneva prohveteeringuga:

“Ja see on nuhtlus, millega Jehoova lööb kõiki rahvaid, kes sõdivad Jeruusalemma vastu: ta määndab nende liha, kui nad alles jalgel seisavad, nende silmad mädanevad oma koobastes ja neil mädaneb keel suus” (Sk 14:12).

Haigused

On ilmne, et tuumasõjast tingitud saastumine ning keemiliste ja bioloogiliste lõhkepeade tulistamine põhjustab massiliselt haigusi, mürgistusi ja kiiritust. Inimesed, kes tuumasõjas saavad suure annuse neutronkiirgust, surevad kohe. Kui kiirgusenergia ka hiljem väheneb, võib see ikkagi miljonitele inimestele kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Kahjustuste ulatus sõltub radiatsiooni intensiivsusest ja rahvastiku tihedusest antud piirkonnas. Radioaktiivsed kiired võivad muuta inimese raku struktuuri ja põhjustada vähktõbe: alates nahavähist kuni halvaloomuliste kasvajateni siseelundites. Kui neutronkiirgus omab suurt energiat, võib see kahjustada ka sügavamaid kudesid. See võib mõjutada naise munarakku ning põhjustada geneetilisi muutusi ja väärarenguid sel perioodil sündivates lastes.

Vee, õhu, pinnase ja taimede saastumine pärast tuumaplahvatust kutsub esile tohutu ökoloogilise katastroofi. Taimed, mis kasvavad radioaktiivsel pinnasel, imevad endasse radioaktiivseid aineid ja loomad, kes neist toituvad, saastuvad omakorda. Nende piim ja liha ei ole enam toiduks kõlblik. Isegi vihmavesi pilvedest, mis on saanud radioaktiivset kiirgust, muutub radioaktiivseks. Tuul ajab radioaktiivseid pilvi kaugele, saastades ka ulatuslikud maa-alad väljaspool otsest sõjakollet. See toob haigusi, vaeva ning surma inimestele ja loomadele.

Loomad on sama kaitsetud selle nähtamatu kuid saatusliku rünnaku vastu kui inimesedki. Ka mereloomad saavad kannatada lööklainete ja kiirituse tagajärjel. Kui tuumapomm lõhkeb meres, nii nagu Ilm 8:8 võib välja lugeda, on see sealsele elule hukatuslik. Samal ajal uputavad hiidlained ja tormid palju laevu. Ilm 16:3-4 viitab olukorrale, kus kõik elu meres hävib ja kus kõik magevee allikad saastuvad ja muutuvad kasutuskõlbmatuteks. Niisuguse katastroofi mõju inimkonna elule ja tervisele on ettekujutamatu.

Inimene on enda kätte saanud tehnoloogia, mille abil võib põhjustada hulgaliselt haigusi ja hädasid. Mitmed araabia riigid täiendavad oma keemilist relvastust bakterioloogilisega. Neil on vahendeid, et külvata düsenteeria, siberi katku, tüüfuse, jt. baktereid üle vaenlaste armeede ja linnade. Võrreldes keemilise relvaga on bioloogiline relv kompaktsem ja seda on lihtsam valmistada. Mitmed kolmanda maailma riigid näitavad üles huvi pisikute sõja vastu.

Suurel vaevaajal levib ka niisugune haigus, mis mõjutab ainult neid, kes on võtnud vastu antikrituse numbri: “Ja esimene ingel läks ja valas oma kausi välja maa peale. Ja kurje ning ilgeid mädapaiseid tekkis inimeste külge, kelledel oli metsalise märk ja kes kummardasid tema kuju” (Ilm 16:2).

Lõpuajal esineb veel üks haigus, mis tabab inimesi valikuliselt. Selleks haiguseks on aids, millesse nakatuvad peamiselt narkomaanid, homoseksuaalsed ja teised ebakõlbeliste seksuaalkommetega inimesed (prostituudid ja nende kliendid). Nende inimeste osatähtsus, kes on saanud aidsi vereülekannete kaudu, on statistiliselt tühine.

Aidsi põhjustav HI-viirus hävitab inimese immuunsüsteemi. Surm saabub enamasti sekundaarsetel tagajärgedel, nagu kopsupõletik, nahavähk, diarröa jt. haigused. Inimene võib olla HI-viiruse kandja aastaid, enne kui see kujuneb välja tegelikuks haiguseks. Sel perioodil levitab ta oma keha vedelikega seda viirust siiski edasi (eriti seksuaalvahekorra kaudu), ilma et tal endal ilmneks veel mingeid haigussümptomeid. Uuringud on näidanud, et ühe aidsihaige kohta, kellel juba ilmnevad sümptomid,  tuleb sada HI-viiruse kandjat. Pahaloomulised nahahaavandid on aidsi lõppjärgus väga tüüpilised.

Praegu seisab kogu Sahaara kõrbest lõunasse jääv Aafrika silmitsi aidsi katastroofiga. Hinnangute kohaselt on 2000. aastaks 50-70% kontinendi elanikkonnast HI-viiruse kandjad, kui ei leita efektiivset vaktsiini. Aafrikas on viirusekandjate hulgas mehi ja naisi enam-vähem võrdselt. Läänemaailmas on see põhiliselt homoseksuaalsete inimeste ja narkomaanide haigus, kes kasutavad nakatatud süstlaid. Andmed näitavad, et niisugustes linnades nagu New York, kasvab prostituutide arv, kes seda haigust edasi kannavad. See on põhjus, miks aids laialt levib.

Issand hoiatab homoseksuaalsuse ja prostitutsiooni eest. See võib vastata küsimusele, miks aidsi vastu ei ole veel ravimit leitud vaatamata parimate meditsiiniteadlaste intensiivsetele uuringutele kogu maailmas. Issand hoiatab neid, kes jätkavad taolist patuelu: “Või kas te ei tea, et ülekohtused ei päri Jumala riiki? Ärge eksige: hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielurikkujad ja salajased ropud ja poisipilastajad ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad ei päri Jumala riiki” (1Ko 6:9-10).

Selles nimekirjas on loetletud abielurikkumine, hooramine ja homoseksuaalsus. Pidage meeles Soodoma saatust, millest on tuletatud sõna “sodoomia”, kus homoseksuaalsus oli laialt levinud. Piibel mõistab taolise patuse eluviisi hukka ja mainib ka, et üleastujad peavad selle patu tõttu ihulikult kannatama:

“Sellepärast on Jumal nad andnud häbematuisse ihadesse; sest nende naised on vahetanud loomuliku sugulise käitlemise loomuvastasega ja samuti on ka mehed loobunud loomulikust naise sugulisest käitlemisest ja on oma himus süttinud üksteisest ja teinud rõvedust mees mehega ja kätte saanud iseenestes oma eksimuse palga, mille pidid saama” (Rm 1:26-27).

Lõpuajal esineb ka kõlvatu amoraalne sugupõlv, nii nagu Noa päevil, kes annavad oma ihud paheliste ihade valdusse. Nad müüvad oma hinged finantskasu saamiseks ja lasevad end antikristuse poolt ära nummerdada. Vaatamata hukatuslikule seisundile, millesse nad on langenud ja ärevale olukorrale enda ümber, ei kahetse nad oma patte. Suurel vaevaajal elavad patused teevad ikka ja jälle oma südamed kõvaks ning keelduvad meelt parandamast vaatamata Jumala poolt saadetud nuhtlustele. Koledad haavandid, mis nende ihule ilmuvad, piinav kuumus, nälg ja kõik looduskatastroofid panevad neid ainult rohkem Jumalat pilkama. “... ja nemad pilkasid Jumala nime, kelle meelevalla all on need nuhtlused, ega parandanud meelt, et nad temale oleksid austust andnud” (Ilm 16:9).

Ilmutusraamatu 9. peatükis antakse sünge ülevaade olukorrast, kus kohutavad katastroofid üleelanud jätkavad nälgivate inimeste ja lagunevate surnukehade keskel satanismi, amoraalsuse ja muude pahede praktiseerimist kavatsemata oma eluviise muuta:

“Aga järelejäänud inimesed, keda neis nuhtlustes ei surmatud, ei pöördunud siiski mitte oma käte tegudest, et nad poleks kummardanud kurje vaime ning kuld- ja hõbe-ja vask- ja kivi- ja puujumalaid, kes ei või näha ega kuulda ega kõndida. Ja nad ei pöördunud oma tapmistest ega oma nõidustest, ei oma hoorusest ega oma vargustest” (Ilm 9:20-21).

Isik, kes on avalikult teinud oma valiku teenida saatanat ja tema üritust, on nii pime, et ta meeled reageerivad ainult valedele. Pikkamööda tõukab ta tõe kõrvale ja jookseb hullumeelset võidujooksu hukatuse suunas, ise endale sellest aru andmata.

Looduskatastroofid

Mitmed märgid meie ümber osutavad kohutavate looduskatastroofide lähenemisele. Need on hädad, mida Piibel seostab suure vaevaajaga. Teadlased on registreerinud temperatuuri pidevat kasvu, mis oluliselt muudab maakera kliimat. Selle võib panna tohutu koguse süsihappegaasi ja teiste saasteproduktide atmosfääri paiskamise arvele. Taastamatult on juba kahjustatud osoonikihti maakera ümber, millesse on tekkinud suured augud. See kaitsekiht on kilbiks ultraviolettkiirte eest. Kahjustused, mis sellele on tekitatud ohtlike gaaside poolt, kujutavad endast ohtu kõigile elavatele olenditele maa peal. Koos temperatuuri kasvamisega põhjustab see jää sulamist polaaraladel. See omakorda tõstab vee taset ja põhjustab üleujutusi madalamates piirkondades.

Looduse saastumine kasvab pidevalt. Mõned tehaste heitgaasid põhjustavad happevihmasid, mis on hävitanud istandusi ja looduslikku metsa paljudes maakera paikades. Sellele troostitule pildile pakub lisa loodusvarade otsalõppemine, jõgede, järvede ja ookeanide tõsine kahjustamine tehaste heitvete poolt, toornafta valgumine vette ja pinnasesse ning ohtlike jääkide kontrollimatu matmine.

Kliimamuutused toovad kaasa ekstreemseid ilmastikutingimusi, nagu võib näha põudade ja üleujutuste sagenemisest ning ebatavaliselt madalate ja kõrgete temperatuuride esinemisest. Miljoneid inimesi ähvardavad pidevalt laienevad kõrbealad, samal ajal kui teised maakera paigad kannatavad erakordselt tugevate vihmasadude, üleujutuste ja taifuunide all. Kõik see mõjutab põldude saagikust negatiivselt. Maailma elanike arvu pideva kasvu olukorras, mis juba praegu ulatub 5,6 miljardini, võib see tähendada suurt näljahäda ja raskusi miljonitele. See tõsine mure tingis ülemaailmse tippkohtumise kokkukutsumise 1992.a. juunis Brasiilias.

Üks loodusõnnetus, mis tõuseb esile prohveteeringutes lõpuaja kohta, on maavärisemiste sagenemine. Pinged maakoores ja selle ebastabiilsus võivad põhjustada maavärinate tunduvat kasvu. Tihedalt rahvastatud piirkondades, kus on kõrgeid maju, võivad maavärisemise tagajärjed olla väga kohutavad. Jeesus ütles suure vaevaaja kohta:

“Ja päikeses, kuus ja tähtedes on ennustusmärke ja maa peal on rahvastel ahastus ja nõutu olek mere kohina ja veevoogude pärast. Ja inimesed lähevad rammetumaks sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas; sest taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nad näevad Inimese Poja tulevat pilves suure väe ja auhiilgusega” (Lk 21:25-27).

Lisaks maavärisemistele tabavad maad ka kosmilised katastroofid, nagu meteoriidisadu ja kokkupõrked asteroididega. Neid õnnetusi tuntakse selgelt ära kui Jumala karistusi. Siis kui asjad on kõige hullemas seisus, ilmub korraga Kristus planeedile Maa oma teises tulemises. Patuseid haarab hirm ja nad püüavad põgeneda Tema palge eest:

“Ja ma nägin, kui ta võttis lahti kuuenda pitseri, et siis sündis suur maavärisemine ja päike läks mustaks nagu karvane kotiriie ja kuu läks kogunisti nagu vereks; ja taevatähed kukkusid maha, otsekui viigipuu ajab maha oma toored marjad, kui suur tuul teda raputab; ja taevas veeres ära nagu rullraamat ja kõik mäed ja saared nihkusid oma paigast ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja sõjapealikud ja rikkad ja võimumehed ja kõik orjad ja kõik vabad pugesid varjule koobastesse ja mägede kaljudesse ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: “Langege meie peale ja varjake meid selle palge eest, kes aujärjel istub ja Talle viha eest! Sest on tulnud tema suur vihapäev ja kes võib püsida?” (Ilm 6:12-17).

Ilmutusraamatu 16. peatükk kirjeldab analoogset stseeni: “Ja seitsmes ingel valas oma kausi välja õhku ja suur hääl kostis taeva templist aujärjelt ning ütles: “See on sündinud!” Ja sündis hääli ja müristamisi ja välke ja tekkis suur maavärisemine, mäherdust ei ole olnud sest ajast, kui inimesi on olnud maa peal; säärane suur maavärisemine see oli. Ja suur linn jagunes kolmeks osaks ja paganrahvaste linnad langesid. Ja suurt Baabüloni tuletati meelde Jumala ees, et Jumal annaks temale oma raevu viina karika. Ja kõik saared põgenesid ja mägesid ei leidunud enam. Ja suuri raheteri, talendiraskusi, tuli taevast maha inimeste peale. Ja inimesed pilkasid Jumalat rahe nuhtluse pärast; sest selle nuhtlus oli väga vali” (Ilm 16:17-21).

Paljud Vana Testamendi prohvetid on tähendanud üles samasuguseid prohveteeringuid Issanda päeva kohta. Ühest küljest vaevab inimesi kõrvetav kuumus ja põud ning teisest küljest hirmutav pimedus ja maavärina mürin. Patused, kes on oma südamed kõvaks teinud, paisatakse maha ja nad hukkuvad koos oma tegudega. Nende ihud rebitakse katki röövlindude ja kiskjate poolt. Jesaja kirjeldab seda aega:

“Vaata, Jehoova päev tuleb hirmsana, raevu ja tulise vihaga, et teha õudseks maa ja hävitada sealt patused! Sest taevatähed, nende hulgas Vardatähed, ei kiirga enam valgust, päike on tõustes pime ja kuu ei anna oma valget! Mina tasun ilmamaale ta kurjuse ja õelatele nende süü, mina lõpetan ülbete kõrkuse ja alandan võimutsejate upsakuse! Mina teen inimesed kallimaks puhtast kullast ja inimlapse kallimaks Oofiri kullast! Seepärast ma panen taevad vankuma ja maa väriseb paigast vägede Jehoova raevus tema tulise viha päeval” (Js 13:9-13).

On teisi samalaadseid hoiatusi Issanda kohtuotsuste kohta sel päeval: “Vaata, Jehoova laastab maa ja rüüstab selle, paiskab segi selle pinna ja pillutab elanikud! ... Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootumaks, sest Jehoova on ütelnud selle sõna! ...Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud käsuõpetusest, muutnud seadusi, murdnud igavese lepingu! Seepärast neelab needus maa ja selle elanikud jäävad süüdlasteks; seepärast kahaneb maa elanike hulk ja vähe inimesi jääb järele” (Js 24:1-6).

Kristuse sõnad Uues Testamendis on eelnevaga lähedalt seotud: “Sest siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi. Ja kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks mitte ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse need päevad” (Mt 24:21-22).

Kristlasi on selgelt manitsetud neid hoiatusi tähele panema. Nii nagu Noa, peavad ka nemad tegema vajalikke ettevalmistusi, hoiatades samal ajal teisi enda ümber kiiresti lähenevate Jumala kohtute eest. Lott arvati väärt pääsema karistusest, mis tuli Soodoma ja Gomorra peale. Jumala tahte kohaselt läks ta hävingu piirkonnast kiiresti ära. Kui ta oleks hellitanud oma mõtetes lootust, et Jumala karistused jäävad ehk tulemata ja kui tal oleks olnud kahju oma varandusest lahkuda, oleks ta koos sellega leekides hukkunud.

Me ei ole Jumala viha all, kuid me peame olema valvel ja vaimulikult valmis Tema ette ilmuma: “Aga hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupüüdja pael! Sest ta tuleb kõikide peale, kes kogu maapinnal asuvad! Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb ja seisma Inimese Poja ees” (Lk 21:34-36).

Kas oled teinud vajalikud ettevalmistused, et põgeneda saabuvate Jumala kohtute eest? Kui Iisraeli rahvas vabanes Egiptuse orjusest, pidid nad otsima kaitset Talle vere all. Kas sina oled seda teinud?