4. peatükk

Antikristus

Ilmutusraamatu peatükkides 6-19 kirjeldatud sündmused toimuvad 7 aasta jooksul. Seda aastanädalat tuntakse vaevaajana ning see periood on selgelt jaotatud kahte ossa, kumbki pikkusega kolm ja pool aastat. Esimest poolt iseloomustavad antikristuse intensiivsed diplomaatilised algatused ja rahukõnelused, kes püüab ülendada ennast kogu maailma valitsejaks. Kui tema pingutused ülemaailmset rahu kehtestada nurjuvad, kehtestab ta teise kolm ja pool aastat kestva perioodi jooksul pretsedenditu terrorivalitsuse. Ta on veriseim diktaator, keda maailm on eales näinud. Sajad miljonid ohvrid, keda see terrorire˛iim nõuab, teevad sellest inimkonna suurima tragöödia.

Vaevaaja viimast poolt nimetatakse suureks viletsuseks. Seda terminit kasutatakse vahel ka terve antikristuse seitsmeaastase valitsemisaja tähistamiseks. Siin tuleb siiski silmas pidada, et suure vaevaaja esimesel poolel on peamiselt tegemist vaimuliku pettuse ja piinamisega, kuna teisel poolel leiab aset inimeste ja nende elukeskkonna füüsiline hävitamine.

Neli ratsanikku

 

Joon. 2. VALGE HOBUNE. Antikristus rahuvürstina, maailmavalitsuse juhina ja universaalse messiana

 

Joon. 3. PUNANE HOBUNE. Antikristus sõjalise diktaatorina, jumalapilkajana ja isehakanud jumalana

 

Joon. 4. MUST HOBUNE. Antikristus majandusliku surveavalda­jana, kes limiteerib toidunorme ja kehtestab kodeerimise süsteemi, et saavutada kontroll kõigi majandustehingute üle

 

Joon. 5. TUHKUR HOBUNE. Antikristus inimeste tapjana, Jumala loodu hävitajana ja surmainglina

 

Vastavalt Ilm 6:1-8 ilmub antikristus väga petlikult valgusinglina, et algul inimesi eksiteele viia ja seejärel kehtestada nende üle oma armutu diktatuur. Oma valitsuse esimesel etapil tutvustab ta end universaalse rahutoojana, kes annab lootust konfliktides ja vaesuses vaevlevale maailmale (valge hobune). Kavala ja petliku diplomaatia abil veenab ta inimesi soostuma ülemaailmse valitsusega ja tunnustama universaalset religiooni, et saavutada rahvusvahelist ühtsust.

Kui antikristuse rahuüritus ja reformide poliitika kolme ja poole aasta pärast ummikusse jookseb, haarab ta vägivalla järele, et oma võimu säilitada. Ta muutub siis militaristlikuks diktaatoriks (punane hobune). Järgmiseks loogiliseks sammuks on range majanduslik kontroll ja toidunormide kehtestamine tingituna sõdadest ja näljast (must hobune). Pärast neid hädasid jääb antikritusel veel üle surmainglina ringi ratsutada ja koguda hukatuse jaoks endaga kaasa võimalikult palju hingi (tuhkur hobune).       

Oma ettekuulutuses Mt 24:4-9 kirjeldab Jeesus umbes sama sündmuste järjekorda, mis leiavad aset suurel vaevaajal:

·       “Katsuge, et keegi teid ei eksita! Sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: “Mina olen Kristus” ja eksitavad paljusid” (valge hobune);

·       “Aga te saate kuulda sõdadest ja sõnumeid sõjast ... Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu” (punane hobune);

·       “... ja nälga ja maavärisemisi on paiguti ...” (must hobune);

·       Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ...” (tuhkur hobune).

Niisugust strateegiat on maailmas sageli järgitud, eriti marksistlike diktatuuride kehtestamisel. Alguses viib dünaamiline juht, keda kujutatakse messiana ja rahuvürstina,  inimesed eksiteele, andes neile petlikke utoopilisi lubadusi. Kirikud haaratakse poliitikasse ning nad hakkavad kuulutama poliitilist vabadust ja humanistlikku vendlust kõigi inimeste vahel (valge hobune).

Selle pettuse järel mobiliseeritakse massid revolutsioonile ettekäändel, et eksisteerivad struktuurid tuleb kõigepealt jõu abil kõrvaldada, enne kui võib saabuda tõelise vabaduse ja progressi ajastu (punane hobune). Kui maa on sõjast haaratud, kahjustub tõsiselt selle infrastruktuur. Majandus variseb suures osas kokku ning levivad töötus ja nälg. Tõenäoliseks tagajärjeks on toidunormide kehtestamine ja toidu pidurdamatu kallinemine (must hobune). Paljudele inimestele on viimaseks pildiks revolutsioonist sünge ratsanik tuhkur hobusel - surm.

Piiratud mõõdus on maailm juba tunda saanud Ilmutusraamatu 6. peatüki revolutsioonilist mudelit. Vastavalt 1Jh 2:18 on juba ilmunud palju väiksemaid antikristusi: “...nüüd on viimne aeg! Ja nagu te olete kuulnud, et kristusevastane tuleb, nõnda ongi nüüd ilmunud palju kristusevastaseid.” Antikristusel on seega palju eelkäijaid. Nende ühine tegutsemine kulmineerub lõpuaja suures ja enneolematus viletsuses. Selles kontekstis on revolutsioonid, sõjad ja näljahädad inimajaloo lahutamatuks osaks. Need nähtused tuletavad meile pidevalt meelde, et me ei ela tuhandeaastases rahuriigis, vaid ajastul, kus toimub võitlus kurjuse jõududega. Ükskõik kui intensiivsed ja hävitavad need sõjad, katastroofid ning näljahädad on ka olnud, ei saa neist ühtegi võrrelda viletsusega, mille toob kaasa suur vaevaaeg. Jeesus ütles:

“Sest siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi. Ja kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks mitte ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse need päevad” (Mt 24:21-22).

Kui Ilmutusraamatu 6. peatüki apokalüptilised hobused lahti päästetakse, leiavad aset katastroofilised sündmused. Sellega juhatatakse sisse kurjuse saladuse lõplik ilmsikstulek.

Valge hobune

“Ja ma nägin, kuidas Tall võttis lahti ühe seitsmest pitserist ... Ja ma vaatasin ja näe: valge hobune; ja ta seljas istujal oli amb käes; ja talle anti pärg ja ta väljus võites ja võitu saavutama” (Ilm 6:1-2).

Päris vaevaaja alguses avab Issand Jeesus esimese pitseri taevas ja korraga ilmub maa peale rahuvürst valge hobuse seljas. Tal on ainult amb käes. Nooled on ta teadlikult ära peitnud, sest tema marss toimub rahu ja lepituse lipu all. Ta ei saanud varem tulla, sest tõelise Kristuse koguduse kohalolek takistas tema ilmumist ja tema poolt kavandatud võimuhaaramist. Nüüd, mil Issand on nad ära võtnud, on saabunud pimeduse tund ja antikristus saab lühikeseks ajaks võimu, enne kui ilmub Issand ning heidab ta tulejärve.

Ratsaniku isiku üle, kes sõidab valge hobuse seljas, on aastate jooksul palju vaieldud. Kontekstist on siiski selge, et see ei saa olla keegi mu kui antikristus. On vale väita, et Ilmutusraamatu 6. peatüki ratsanik on Kristus, kuna 19. peatükis kujutatakse Teda ratsutamas valgel hobusel. Niisuguse paralleeli tõmbamiseks puudub alus. Sümbolitel ei ole sageli fikseeritud tähendust ning neid on vaja tõlgendada lähtudes kontekstist, milles nad esinevad. Nii näiteks sümboliseerib lõvi ühel juhul Kristust, kes on Lõukoer Juuda suguharust (Ilm 5:5), teisel juhul aga saatanat, kes käib ringi kui möirgaja lõukoer ja otsib, keda neelata (1Pe 5:8).

Ilmutusraamatu 6. peatükis kujutatakse Jeesust troonil istumas ja avamas raamatut, mis on pitseeritud seitsme pitseriga. Selles on kirjeldatud Jumala karistusi patuse maailma üle. Selle eesmärgiks on paljastada saatana võikad teod, mille järel mõistetakse tema ja ta käsilaste üle kohut ning murtakse nende võim maa ja selle elanike üle. Nelja esimese pitseri murdmisega järgnevad üksteisele neli hobust, kelle ülesandeks on inimesi eksitada ja tappa. Ilmutusraamatu 6. peatükk näitab, kui õudsed ja hävitavad on nende teod:

“... ja neile anti meelevald neljanda osa maailma üle tappa mõõga ja nälja ja surmaga ja maapealsete kiskjate elajate abil” (Ilm 6:8).

Antikristuse ilmumine maailma areenile ratsanikuna valge hobuse seljas näitab, et ta tuleb alguses lepituse, ühtsuse ja ülemaailmse vendluse ideoloogia sildi all. Uues maailmakorralduses rajatakse megastruktuurid kõigi inimeste religioosseks, poliitiliseks ja majanduslikuks ühinemiseks antikristuse isikliku juhtimise alla.

Niisugune ühtsus saavutatakse ainult siis, kui loobutakse oma identiteedist ja tõekspidamistest. Selleks et võiks realiseeruda universaalse kiriku ja globaalvalitsuse idee, peavad kõik osapooled oma erinevustest ühinemise huvides loobuma. Kompromiss on siin oluliseks nõudeks, kuna kõik eripära ja õigus enesemääramisele peavad suurema ühtsuse teelt taganema. Ilm 17:13 ütleb, et antikristuse poliitilised liitlased on kõik ühel meelel ja annavad vabatahtlikult metsalise kontrolli alla oma jõu ja võimu. Sel teel saavutab ta täieliku võimu ja liidab lõhestatud rahvad planeedi elanike ühendatud grupiks. Sunniviisilise denatsionaliseerimise protsessis nõrgenevad piirid või kaovad täielikult. Peagi saavad ilmsiks selle moodsa Paabeli torni äärmisest segadusest põhjustatud negatiivsed mõjud.

Analoogne ühinemisprotsess leiab aset religiooni valdkonnas. Vastavalt New Age-liikumisele lisab tulevane maailma juht oma nimele tiitleid kõigist maailma religioonidest. Budistidele on ta Maitreya Buddha, hindudele Krishna, muhameedlastele Mahdi, kristlastele Kristus ja juutidele Messias. Kolm ja pool aastat lastakse neil religioonidel tegutseda tingimusel, et nad ei sea oma kooseksisteerimist partneritena universaalses religioonis küsimärgi alla.

Jeesus hoiatas tõsiselt viimase põlvkonna rahvast taolise pettuse eest, mida praktiseeritakse mitmel viisil Tema nimel: “Katsuge, et keegi teid ei eksita! Sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: “Mina olen Kristus” ja eksitavad paljusid” (Mt 24:4-5).

Kuna antikristuse utoopiline poliitika universaalsest ühendusest on vastuolus piibelliku erinevuse printsiibiga (Ap 17:26) ning ähvardab ka kristluse unikaalsust (Jh 14:6), tõuseb sellele peagi vastuseis. See reaktsioon avab tee edasistele apokalüptilistele ilmingutele, et saatanlik pettus võiks avaneda oma täies metsikuses.

Antikristuse utoopilised ideed ja rahualgatused kaovad äkki, nii nagu udu hajub hommikupäikese eest.

Punane hobune

“Ja väljus teine hobune, tulipunane ja ta seljas istujal lasti rahu maa pealt ära võtta, et inimesed üksteist tapaksid ja temale anti suur mõõk” (Ilm 6:4).

Juhid, kelle positsioon hakkab kõikuma ja kellel ei ole enam masside toetust, muutuvad sageli autoritaarseteks ning haaravad sõjalise jõu järele, et oma seisundit kindlustada. Antikristus ei ole erand. Heites maha oma teeseldud õigluse maski suure vaevaaja keskel, haarab ta mõõga ja ilmub kui ratsanik sõjahobusel. Raudse rusikaga hakkab ta valitsema maailma üle kõigi aegade kõige julmema diktaatorina.

Oma religioosse staatuse poolest ülendab antikristus end sel ajal maailma Messiast jumalaks (2Te 2:4) ja nõuab enda sunniviisilist kummardamist (Ilm 13:15). Ta toob esile kõige jultunumat jumalapilget (Ilm 13:5-6). Iisrael tõukab aga antikristuse avalikult kõrvale, kui ta teotab taastatud Jeruusalemma templi kõige pühama paiga, asetades sinna omaenese ebajumalakuju (Mt 24:15). Seejärel alustab antikristus Iisraeli vastu sõjalist kampaaniat ja püüab Adolf Hitleri kombel kogu juudi rahvast hävitada:

“Ja tema poolt saadetud sõjaväed tulevad ja teotavad pühamut, kindlat linna; nad kõrvaldavad alalise ohvri ja panevad sinna hävituse koletise” (Tn 11:31).

Sõjalise juhina saavutab antikristus ebatavalist edu ja tema toetajad imetlevad teda: “Kes on metsalise sarnane ja kes suudab sõdida tema vastu?” (Ilm 13:4). Ta saavutab võite kõigil kontinentidel kuni tema valitsus ulatub üle iga suguvõsa, keele ja rahva (Ilm 13:7).

Must hobune

“Ja ma vaatasin ja näe: must hobune ja tema seljas istujal olid kaalud käes” (Ilm 6:5).

Sõdade ja töövõimeliste meeste mobilisatsiooni tagajärjel kurnatakse maa majandus kiiresti välja: rikutakse infrastruktuurid, toodang langeb oluliselt ja tulemuseks on nälg. Püüdes nende probleemidega toime tulla, kehtestab antikristus ranged meetmed majanduses. Rahvusvaheliste arvutivõrkude abil kontrollib ta kogu maailma majandust. Individuaalne vabadus, kuidas oma finantsressursse juhtida, kaob täielikult ja asendub globaalse fondide jaotamisega. Tulevases rahata ühiskonnas ei saa ükski inimene osta ega müüa ilma antikristuse maailmavalitsuse nõusolekuta.

Toidunappuse tõttu, mis on tingitud sõdadest, saastamisest, loodusõnnetustest ja ressursside liigsest ekspluateerimisest, on vältimatu kehtestada range kontroll varude jaotamise üle. Antikristus kasutab seda olukorda, et oma mõjuvõimu veelgi tugevdada. Ainult neile, kes tunnistavad teda poliitilise ja religioosse juhina ning võtavad vastu tema märgi ja tema nime arvu, antakse teatud privileegid. Nendeks on õigus osta ja müüa ning võimalus saada tööd (Ilm 13:16-18).

Tuhkur hobune

“Ja ma vaatasin ja näe: tuhkur hobune ja kes tema seljas istus, oli Surm ja Surmavald käis ühes temaga” (Ilm 6:8).

Kuna antikristus on pärit kuradist, on ta analoogselt oma isale mõrtsukas. Ta tunneb rahuldust miljonite inimeste surmast ning jätkab Jumala loodu rüüstamist. Neljandiku maakera elanike surm, mille tema ja ta käsilased vastavalt Ilm 6:8 põhjustavad, tähendab üle 1,4 miljardi inimese hukkumist. See on umbes 27 korda rohkem kui 52 miljonit elu, mida nõudis Teine maailmasõda. Need saavad olema enneolematud tapatalgud.

Antikristuse isik

Ilm 13:1-2 ja 17:9-12 annavad lisadetaile selle saatanliku maailmavalitseja isiku kohta. Teda kirjeldatakse kui metsalist, kellel on seitse pead ja kümme sarve. 17:9-10 põhjal on need seitse pead seitse kuningriiki, millest ta välja kasvab. 1. Moosese raamat, Jesaja ja Taaniel mainivad neid kuningriike. Need on:

1.    Nimrodi poolt rajatud Muinas-Babüloonia,

2.    Assüüria, mis viis vangi 10 Iisraeli suguharu 8. saj eKr,

3.    Uus-Babüloonia, mis vallutas Juuda riigi 6. saj eKr ja küüditas paljud juudid Babülooniasse,

4.    Meedia-Pärsia,

5.    Kreeka,

6.    Rooma,

7.    Vaevaajal taastatud Rooma impeerium.

Ilm 17:10 ütleb Johannes, et tema ajaks olid viis kuningriiki juba langenud, kuues eksisteeris parajasti ja seitsmes pidi alles tulema. Aastal 95 A.D., mil Ilmutusraamat kirjutati, olid viis riiki - Muinas-Babülooniast kuni Kreekani - juba minevikku jäänud, Rooma impeerium oli võimul ja lõpuaja metsalise riik pidi alles esile kerkima. Seda viimast impeeriumi sümboliseerib pea kümne sarvega.

Esimese kuue kuningriigi ühiseks jooneks on see, et nad kõik olid vaenulikud Jumala riigi vastu maa peal. Nende okultism, panteism, amoraalsus, oma juhtide jumalikustamine, humanism ja mäss Jumala vastu kulmineeruvad antikristuse seitsmenda kuningriigi ajal, mil vaimulik pimedus ja pettus on sügavamad kui kunagi varem. Nende kõigi juured ulatuvad tagasi Babüloonia amoraalsesse ebajumalateenistusse. See ebajumalateenistus on kõiki eelnevaid impeeriume tugevalt mõjutanud kurjust praktiseerima. “Ja naine, keda sa nägid, on suur linn, kelle käes on valitsus ilmamaa kuningate üle” (Ilm 17:18). Samasugune jumalatu liit maailmavalitsuse ja väärreligiooni vahel iseloomustab metsalise impeeriumi.

Antikristus on lähedalt seotud eelnevate maailmariikidega. Teda on kujutatud leopardi kehaga, karu jalgadega, lõvi suuga ja kümne sarvega peas (Ilm 13:2). Need sümbolid ühtivad Taanieli seitsmenda peatükiga, kus Babülooniat kujutatakse lõvina, Meedia-Pärsiat karuna, Kreekat leopardina ja Rooma impeeriumi metsalisena, kellel on kümme sarve.

·       Antikristus järgib babüloonlaste traditsioone, kes oma kuningaid jumalikustasid. Ta tõstab enese üle kõige, seades end isegi taeva Jumalast kõrgemale. Ta laseb püstitada templisse iseenese kuju ja sunnib oma maailmariigi kõiki kodanikke seda kummardama. Need, kes keelduvad seda tegemast, visatakse tagakiusu tulisesse ahju. Ta ründab väsimatult ka Iisraeli riiki ja püüab hävitada kõiki selle elanikke.

·       Analoogselt Meedia-Pärsia kuningriigiga trambib ta kõigi rahvaste peal, teeb lõpu nende iseseisvusele ja inkorporeerib nad oma impeeriumi koosseisu. Ta rajab julmuseriigi ja valitseb selle üle vastavalt meedlaste ja pärslaste muutumatutele seadustele. Samuti annab ta käsu välja juurida juudi rahvas.

·       Kreekat kujutas Taaniel nelja tiivaga leopardina. Kreekal oli kõrgetasemeline armee, mis oli võimeline teostama kiireid ja efektiivseid sõjalisi operatsioone. Antikristus kasutab oma distsiplineeritud armees sama taktikat. Ta suudab rünnakrühmi üleöö ühest maailma otsast teise ringi paigutada. Süüria provintsis, mis tekkis peale ühtse Kreeka riigi lagunemist, valitses suur vaen juutide vastu. Kreeka diktaator Antiochos Epifanes vihkas fanaatiliselt juute, olles seega eelpildiks antikristusest.

·       Neljas metsaline oma kümne sarve ja raudhammastega oli väga kohutav. See sümboliseerib Rooma impeeriumi karmust ja halastamatust, millega ta oma ülemvõimu maksma pani. Palestiina vallutamise ja Jeruusalemma piiramise ajal tapeti jõhkralt tuhandeid juute. Nad löödi risti puude külge ja müüdi orjadeks. Paljud, kes ellu jäid, viidi sõjavangidena teistesse impeeriumi osadesse. Antikristuse sõda suurel vaevaajal saab olema veelgi laastavam.

Metsalise kümme sarve viitavad antikristuse poliitilisele liidule. Vaevaaja alguses ühinevad kümme Vahemere-äärset riiki antikristuse juhtimise alla:

“Ja need kümme sarve, mis sa nägid, on kümme kuningat, kes ei ole veel saanud valitsust, aga nad saavad võimu kui kuningad üheks tunniks ühes metsalisega. Neil on üks ja sama nõu ja nad annavad metsalise kätte oma väe ja võimu“ (Ilm 17:12-13).

Taaniel ütleb: “Ma vaatasin sarvi ja vaata veel üks pisuke sarv tõusis nende vahelt ja kolm endist sarve kisti selle eest välja; ja vaata, sellel sarvel olid silmad nagu inimese silmad ja suu, mis suurustas” (Tn 7:8). Antikristus ühendab kolm kuningriiki oma isikliku juhtimise alla. Peale seda jääb neid järele vaid kaheksa.

Veel üks antikristuse tiitel on Põhja kuningas (Tn 11:36-45). Vana Testamendi ajal nimetati Assüüria kuningat Põhja kuningaks. Assüüria oli ulatuslik territoorium, mis jäi Iisraelist põhja ja kirdesse. See haaras kaasaegset Süüriat, Liibanoni, Iraaki ja osaliselt nende naaberriike. Fakt, et antikristust nimetatakse Js 10:20-27 ja Mi 5:5-7 ka Assuriks (assüürlaseks), kinnitab arvamust, et ta on Assüüria juut. Arengud Süürias ja Iraagis, kaasa arvatud Baabüloni ülesehitamine, võivad juba lähiajal luua tingimused taolise liidri esilekerkimiseks. Ta peab aga olema juudi päritolu, et Iisrael teda oma Messiaks tunnistaks.

Antikristuse oluliseks tunnuseks on tema seos väärreligioonidega ning tema kalduvus ennast jumalaks tunnistada. Ta sulatab poliitika ja religiooni ühtseks süsteemiks ning esitleb ennast kui inimkonna ja maailma lunastajat. Enamus inimesi tunnustab üldise segaduse keskel teda kui messiat, kes omab üleloomulikku väge ja on nõus tema väitega, et ta on maailma päästja. Kui ta saavutab edu diplomaatias ning teeb imesid, järgib kogu ilmamaa teda imetlusega (Ilm 13:3). Nad tõrjuvad kõrvale kõik kahtlused, et ta võiks olla valemessias.

Antikristuse loomus

Paulus esitab põhilised jooned, mis antikristust iseloomustavad:

“Ärgu ükski teid petku mingil kombel; sest see päev ei tule mitte enne, kui on tulnud ärataganemine ja saanud avalikuks ülekohtu inimene, hukatuse poeg, kes paneb vastu ja tõstab enese üle kõige, mida nimetatakse Jumalaks või jumalateenistuseks, nii et ta istub Jumala templisse ja ütleb enese olevat Jumala ... Sest ülekohtu saladus on juba mõjumas; ainult peab enne vahelt kõrvaldatama see, kes teda siiamaani takistab; ja siis saab avalikuks ülekohtune - kelle Issand hävitab oma suu vaimuga ja kellele ta teeb otsa oma tulemise ilmumisega” (2Te 2:3-4, 7-8).

Lõpuaja suurt ärataganemist võib nimetada ka mässuks Jumala ja Tema riigi vastu. Antikristust iseloomustab tõepoolest see, et ta on mässaja. Ta on kontrollimatu ja metsik mees, kes ignoreerib kõiki seadusi, ka Jumala seadusi. Kristlased on tema mässumeelsuse ohvrite hulgas: “Ja ta kõneleb sõnu Kõigekõrgema vastu ning piinab Kõigekõrgema pühi. Ja ta püüab muuta aegu ja seadust ja need antakse tema kätte ajaks aegadeks ja pooleks ajaks” (Tn 7:25, vt. ka Ilm 13:6-7).

Topeltstandardid, altkäemaks ja korruptsioon iseloomustavad antikristuse pahelist re˛iimi. Tema kaastöölistele jagatakse aga erilist austust ja soodustusi: “... kes teda tunnustavad, neid ta austab väga ja paneb valitsema paljude üle ning jagab neile tasuks maa” (Tn 11:39).

Selle diktaatori enesekiitusel ja kurjadel kavatsustel ei ole piire. Teda nimetatakse hukatuse surma ja hävingu pojaks (2Te 2:3). Tema lähedane liitlane, valeprohvet, on üks tema peatimukatest, kes kasutab okultistlikku väge oma eesmärkide saavutamiseks: “Ja temale anti meelevald anda metsalise kujule vaim, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et need, kes iialgi ei kummarda metsalise kuju, ära tapetaks” (Ilm 13:15).

Vastavalt 2Te 2:7-8 on ülekohtu salajane vägi maailmas juba tegutsemas, kuigi kristlaste kohalviibimine, kes on valguseks ja soolaks pimedas ning pahelises maailmas, seda teatud määral tagasi hoiab. Lõpuajal, vahetult enne ülesvõtmist ja vaevaaja algust, läheb siiski suur osa nimekristlasi (neid, kes ei ole tegelikult uuesti sündinud) avalikult pimeduse leeri üle: “Aga Vaim ütleb selge sõnaga, et viimsel ajal mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuse poole” (1Ti 4:1).

Ülekohtu vaim avaldub sõnakuulmatuses, amoraalsuses, mässus ja äärmises isekuses ning see sillutab teed ülekohtusele:

“Aga seda tea, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad, kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge. Ja nendest hoidu eemale (2Ti 3:1-5).

Me elame just praegu nendes päevades ja tunnistame seda suurt ärataganemist enese ümber. Nimekristlased teevad kompromisse ja koostööd ülekohtu vaimuga, astudes liitu mittekristlike religioonidega ning anarhistlike jõududega, suhtudes leebelt kurjategijatesse ja seaduserikkumistesse, loobudes riigi ja haridussüsteemi kristlikust alusest, avades uksed mängupõrgutele, prostitutsioonile, pornograafiale ja igasuguse kurjuse praktiseerimisele, samal ajal kui pühapäeva tähistamine Issanda päevana kiiresti väheneb.

Peagi ilmub areenile suur mässaja, ülekohtune, seaduste ja moraalinormide rikkuja, inimelude hävitaja, jumalapilkaja ning isehakanud jumal. Kas sina seisad vastu tema ilmumisele või sillutad sa tema tulekule teed? Tahame julgustada kristlasi praegusel ebaõiglasel ja vaevalisel ajal mitte ära väsima, vaid kurjusele pidevalt vastu seisma. Selle aja ning tulevase viletsuse kohta on Jeesus öelnud: “Ja et ülekohus läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus. Aga kes otsani vastu peab, see pääseb” (Mt 24:12-13).

Suurt vaevaaega iseloomustab äärmuslik ja enneolematu seadusetus ning patt.

Antikristuse võimu alustoed

Antikristuse käitumise ja strateegia muutus vaevaaja keskel on väga drastiline ja kohutav. Ta püüab nüüd kõiki inimesi jõuga satanismi pöörata. Pärast seda, kui ta on saanud surmavalt haavata ja uuesti ellu ärganud, ei ilmuta kurat ennast enam tema kaudu rahuvürstina ja valguse inglina. Nüüd näitab ta oma tõelist palet kui võimuhull diktaator, kes toob täies mõõdus esile oma sadismi, brutaalsuse ja jumalatuse. Ta rajab diktatuuri, mis tugineb poliitikale, religioonile ja kontrollile majanduslike ressursside üle. Kõigis neis valdkondades teostab ta totalitaarset kontrolli eesmärgiga viia kõik inimesed endast absoluutsesse sõltuvusse ja orjusesse. Kellelgi ei ole väljaspool uut maailmakorraldust mingeid poliitilisi õigusi, religioosset vabadust ega majanduslikku sõltumatust. 

Poliitiliselt on ta viimase kolme ja poole aasta jooksul maailma ainuvalitseja, kelle võim on rajatud sõjalisele jõule. Keegi ei saa temale vastu, sest “temale anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja rahvahõimu üle” (Ilm 13:7).

Religioosses sfääris tõstab ta enese messia positsioonilt jumalaks. Vastavalt 2Te 2:4 seab ta enese üle kõigi religioonide, istub Jumala templisse ja nimetab enese jumalaks. Sellel etapil kuulutatakse kõik teised religioonid üleliigseteks ja illegaalseteks. Nende pühad paigad jäetakse maha ja süüdatakse põlema (Ilm 17:16). Juutide templiteenistus lõpetatakse ja keelustatakse (Tn 9:27). Ainukeseks kummardamise objektiks on antikristus ja tema kuju. Keeldumist teda jumalana kummardada karistatakse surmaga (Ilm 13:15). Sel ajal praktiseeritakse kogu maailmas satanismi ja valeprohveti juhtimisel sunnitakse inimesi ülistama metsalist. Saatanlik triumviraat - lohe, metsaline ja valeprohvet - tegutseb ühisel jõul.

Lisaks poliitilistele ja religioossetele makrostruktuuridele kehtestatakse ülemaailmne rahata finantssüsteem (Ilm 13:16-18). Arvutivõrkude ja kodeerimise abil kontrollib antikristus fondide jaotamist. Ükski inimene ei saa ilma sellesse võrku ühinemata majanduslikke operatsioone sooritada. Sellesse süsteemi ühinemine tähendab aga ka antikristuse tunnistamist selle maailma valitseja ja jumalana.

Rahata majandussüsteem

On oluline vaadelda kaasaegse tehnoloogia arengut, et hinnata võimalust rahata arveldussüsteemi sisseseadmiseks maailmas. Ilma täieliku kontrollita majandusressursside üle ei ole antikristus võimeline kehtestama totalitaarset re˛iimi, mis suudaks efektiivselt kontrollida kõiki inimesi. Majanduslikud hoovad on tõepoolest antikristuse võimsaimaks relvaks, et tagada kõigi inimeste kuuletumine temale.

Meedias leidub sageli viiteid selle kohta, et elektroonne kontroll ostu ja müügi üle on saavutatav lähemas tulevikus. Ajalehes “Sunday Star” trükiti 17. mail 1992. a. artikkel, kus selgitati elektronskeemi inimese naha alla paigutamise kasulikkust:

Jõud sinu naha all

Uus idee - paigutada sinu ihusse elektronskeem, et võimaldada sul maailma hüvedele kergesti ligi pääseda

ELEKTRONSKEEM, MIS PANNAKSE SULLE NAHA ALLA

“Ja tema teeb, et kõik ... võtavad märgi oma parema käe peale või oma otsaesisele” (Ilm 13:16).

Tsiteeritud tekst on juhtinud meie tänapäeva küünilisi vaatlejaid uurima Orwelli totaalse kontrolli kehtestamise võimalusi. Nad põhjendavad oma arvamust sellega, et peame elama järjest kasvava hulga numbritega: isikukood, pangakaardi kood, turvakood ja muud registreerimistunnused. Kogu uus tehnoloogia rajaneb koodide kasutamisele.

Selle fakti valguses tekib paratamatult mõte, et oleks kena kasutada ainult ühte numbrit. Kas lüüa see pitsatina otsaette? Ei. Johan Bornman pakub välja, et palju parem idee oleks viia igasse inimesse imetilluke individuaalne elektronskeem.

Milleks kanda kaasas kaarti, kui elektronskeemi külgepookimine võib asja lahendada?

Kuna nii paljudesse kodu- ja kariloomadesse on juba paigutatud signaale edastav elektroonne identifikaator, tundub, et inimesed on selle digitaalse süsteemi eeliste ärakasutamises maha jäänud.

Missugused on tehnoloogia võimalused? Üheks lahenduseks oleks raadiosagedusel töötav kapsel, mis identifitseerib loomi. Klaaskapslisse paigutatud minipoolid, mis spetsiaalse seadmega skaneerimisel saadavad välja unikaalse sagedusega võnkeid (identifitseeriv number), süstitakse loomale naha alla - või ka näiteks  sinu auto polstrisse.

Need identifitseerivad numbrid salvestatakse arvutisse, kus on olemas kogu vajalik informatsioon. Kadunud kodulooma puhul avaldab elektronskeem omaniku nime, aadressi ja telefoninumbri. Varastatud auto puhul, mis on üles leitud,  edastatakse polstri skaneerimisel samasugune informatsioon.

Kuid palju paremat tehnoloogiat on kasutatud nn. targa kaardi puhul. Need krediitkaardi mõõtmetes plastikkaardid sisaldavad nõelapea-suuruse elektronskeemi, milles on võimas mälu.

Nende abil on võimalik isikut tuvastada: näiteks kontrollida tema sõrmejälgi, teha kindlaks tema krediitkaartide numbreid, identifitseerida tema häält. Need skeemid võimaldavad salvestada ka erinevaid andmefaile: detaile isiku poolt sooritatud rahaliste ülekannete kohta, tema haiguslugu ja hambaravi ajalugu, elukoha iseloomustust, suguvõsa, jne. Enamik inimesi nõustub, et niisugune asi on kasulik. Nad võimaldavad loobuda rahakotitäie pangakaartide kaasaskandmisest, asendada isikuttõendavad dokumendid, salvestada info tervisliku seisundi kohta kogu elu jooksul ja tagada eksimatu identifitseerimine igal ajal.

Teadlased on juba leiutanud kaardi, mida on võimalik lugeda ilma seda magnetpeade vahelt läbi libistamata. See tuleb lihtsalt vastavasse seadmesse paigutada või viia kohakuti elektroonsete kontaktpunktidega.

Kui eemaldada kaardist nelinurkne plastikosa, mis moodustab lihtsalt standardse aluse, jääb järele imetilluke elektronskeem, mis oleks ideaalne inimese naha alla paigutamiseks. Tuletan meelde, et teadlased peavad kõvasti mõtlema, kuhu piirkonda see skeem paigutada ...

Kujutage endale ette, kui kasulik niisugune protees on. Pole vaja enam mingeid krediitkaarte ega paberkandjatel informatsiooni. Kaupluse kassa juures tuleb ainult asetada oma sõrm (või mistahes kehaosa, mis välja valitakse) lugejale ja sinu pangaarvele kantakse vastavad operatsioonid.

Isiku täielik identiteedi-info on midagi palju enamat kui rohmaks number otsaesisel. Me oleme sõltuvad nii paljudest numbritest. Miks siis mitte hoida neid paremini ja turvalisemalt kui plastikkaartidel või salajastes peidukohtades?

Ülaltoodud artikli autor teeb selle vea, et naeruvääristab Piiblis toodud kirjeldust totaalse kontrolli kehtestamisest numbrite omistamise kaudu. Ta saab ka valesti aru Piibli kirjeldusest märgi võtmise kohta oma paremale käele või otsaesisele, pidades seda nähtavaks pitseriks. Tema ülevaade kaasaja tehnoloogiast, mis võimaldab viia mikroskeemi naha alla, tegelikult kinnitab järgmist Piibli väidet, mis pandi kirja peaaegu 2000 aastat tagasi:

“Ja tema teeb, et kõik, nii pisukesed kui suured, nii rikkad kui vaesed, nii vabad kui orjad, võtavad märgi oma parema käe peale või oma otsaesisele, ja et ükski muu ei saa osta ega müüa kui aga see, kellel on see märk: metsalise nimi või tema nime arv” (Ilm 13:16-17).

Kahjuks räägitakse enamuses Piibli tõlgetest numbrist paremal käel või otsaesisel. Kreekakeelset eessõna epi, mis tavaliselt tähendab peal, tuleb tõlkida seesütleva käändega, kui see esineb koos nimisõnaga genitiivis (omastavas käändes). Seega oleks grammatiliselt õige tõlkida: “...võtavad märgi oma paremasse kätte või oma otsaesisesse.”

Siinkohal tuleks mainida, et kaasaegne tehnoloogia, kaasa arvatud elektroonsed fondide ülekandmise süsteemid, on moraalses mõttes neutraalsed. Kui see tehnoloogia on aga antikristuse käsutuses, kasutab ta seda kuritahtlikult oma eesmärkide saavutamiseks. Ta nõuab, et inimesed kirjutaksid alla tema lepingule, enne kui neile antakse number. Sellega käib kaasa tema tunnistamine messiaks ja lõpuks jumalaks.

Igasugune ihu märgistamine tätoveerimise või mikroskeemi külgepookimise teel on ebapiibellik ja seetõttu kristlastele vastuvõetamatu. 3Mo 19:28 ütleb Issand: “Ärge lõigake oma ihusse surnumärki ja ärge tehke endile söövitatud kriimustusi.” Niisugune praktika on oma ihu kui Jumala templi lubamatu rüvetamine (1Ko 3:16-17). Selle keelu eesmärgiks on hoiatada inimesi, et nad ei laseks oma ihule kanda saatanlikke ja okultistlikke sümboleid.   

Saatanal on välja mõeldud kaval plaan, kuidas sundida inimesi ostmise ja müümise õiguse omandamiseks endaga lepingusse astuma. Ta teab, et selles materialistlikus maailmas, mida suures osas kontrollib raha jumal, on peaaegu igal inimesel hind ja teda võib järelikult ära osta, meelitada või hirmutada. Saatan pakub aga inimestele kohutavalt kallist tehingut. Ära iial kaalu oma surematu hinge igavese õndsuse väljavahetamist lühiaegse majandusliku kasu vastu, mille saad kuradi märgi vastuvõtmisega!

Antikristuse filosoofia

Printsiip, millele antikristus rajab oma kogu maailma haarava religioosse, poliitilise ja majandusliku süsteemi, on monism - kõik on üks. Vastavalt Ilmutusraamatu 13. peatükile, ühineb lõhestatud ja sõjakas inimrass tõepoolest antikristuse ühtse juhtimise alla:

“Ja kogu ilmamaa imetles jälgides metsalist ... ja teda hakkavad kummardama kõik, kes maa peal elavad” (Ilm 13:3,8).

Antikristus loob ühtse maailma, kaotades ära piirid ja suunates erinevaid rahvusgruppe sõlmima vastastikuseid lepinguid. Lõppresultaadiks on üks klass planeedi elanikke, kes on minetanud oma rahvuslikud tunnused. Poliitikas rõhutatakse uut maailmakorraldust, mis saavutatakse ülemaailmse valitsuse rajamisega ja keskse kontrolliga majanduse üle. Oikumeeniline liikumine rajab aluse maailma religioonide ühinemisele. Uus religioosne liit on lähedases koostöös ülemaailmse valitsusega.

Maailmakodaniku identiteedi loomine saavutatakse revolutsiooniga inimeste teadvuses. Selle muutmiseks kasutatakse psühholoogilisi võtteid nagu transtsendentaalne meditatsioon, mida hakatakse koolides laialdaselt praktiseerima. Sellega kaasnevates müstilistes kogemustes avastavad inimesed nn. sügavama mina või kõrgema mina või jumala iseendas.

Kui selline teadvus on saavutatud, ühendatakse mediteerija kosmilise energia müstilise allikaga, mis lubab tal arendada psüühilisi võimeid nagu telepaatia, ekstrasensoorne taju, astraal-liikumine, iseenese tervendamine, jne. Olles sügava kosmilise tunnetuse transiseisundis tajub inimene, et kogu universum on üks rikkumatu tervik ja kogeb suurt vaikust. Tema mõttemaailm avardub ja sellest hetkest alates näeb ta kõike ühena. Loomulik maailm muutub jumalikuks ja müstiliseks. Taimed, loomad ja inimesed muutuvad sama evolutsiooniprotsessi osakesteks ning kõik omavad sama jumalikkuse atribuuti, mis voolab neist läbi ja ühendab neid.

Mida kõrgem tase saavutatakse, seda sügavamaks muutub teadvus. Isik, kes on jõudnud varjatud kosmiliste jõudude täielikule tunnetamisele, suudab teha imesid ja teab universumi kõiki saladusi. Ta valitseb tarkuse üle ja võib lõpuks jõuda Kristuse tasemele.

Arvatakse, et niisugune isik, kes teab kõike ja suudab manipuleerida tohutute kosmiliste jõududega, ilmub peagi meie planeedile, et juhtida inimkonda uue maailmakorralduse (nimetatakse ka Vesimehe ajaks) utoopiasse. See isik on antikristus, keda Ilmutusraamat kirjeldab metsalisena.

Kuna antikristus on tedvuse revolutsiooni vaimuliku hierarhia tippjuht, peame endale selgelt aru andma, et New Age-liikumise müstitsism, mida laialdaselt propageeritakse kui neutraalset psühholoogilist tehnikat või inimese varjatud potentsiaali avamist, on oma olemuselt täiesti okultistlik ja deemonlik. See valmistab maailma ette antikristust ja saatanat kummardama:

“Ja nad kummardasid lohet (Lutsiferi), et ta metsalisele oli andnud selle võimu ja kummardasid metsalist (New Age-liikumise võltskristus) ning ütlesid: “Kes on metsalise sarnane?”” (Ilm 13:4).

Hoiatus on selge: ära eksperimenteeri kosmiliste jõududega ja olenditega, sest kõik see kuulub saatana mõjusfääri. Need on meie vaenlased vaimulikus sõjas: “Sest meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse jõududega” (Ef 6:12).

Palu Issandalt võimet eristada Tema riiki saatana omast. Saatana ja tema kurjade vaimude eesmärgiks on sind segadusse ajada, et sa ei saaks aru ega teeks vahet, kust miski asi pärit on. Nad sisendavad sulle mõtet, et kõik on üks. Teisest küljest tahab Jumal oma Püha Vaimu kaudu sinu vaimusilmad avada, et sa suudaksid selgelt vahet teha valguse ja pimeduse riigi, taeva ja põrgu, kitsa ja laia tee, hea ja halva, tõe ja vale ning ainukese õige usu ja kõigi valeusundite vahel.

Järgnev tabel aitab teha vahet neist kahest vastandlikust ideoloogiast tulenevate erinevate arusaamade ja mõtteviiside vahel. Antikristuse filosoofiat võib paremini mõista, kui võrrelda seda kristliku maailmavaatega. Antikristus pakub oma järgijatele välja petliku alternatiivse maailmavaate.

Kristlik maailmavaade

Antikristlik maailmavaade

Analüütiline mõtteviis, mis eeldab vastandite olemasolu ja tunnistab vajadust ning taotleb võimet asju kategoriseerida.

Sünteetiline mõtteviis, mis ignoreerib erinevusi ja integreerib kõik asjad ühte tervikusse - holistlik filosoofia.

Pidev valguse ja pimeduse eristamine kuni nende igavese lahutuseni. Nende omavahe-line lepitamine ja kahe pooluse ühendamine ei ole iialgi võimalik.

Erinevuste ühtesulamine kuni kõik asjad kosmoses integreeruvad ja unifitseeruvad. Erinevused ja konfliktsed huvid kirjutatakse ignorantsuse arvele.

Keelatakse pürgimine deemonite kosmilisse sfääri. Ei ole lubatud eksperimenteerida okultistlike jõududega ega teha katseid meeltevälise taju valdkonnas.

Soovitatakse arendada kosmilist teadvust üleloomulikku ja müstilisse maailma tungimise teel.

Monoteism. Kolmainu Jumal on loodust kõrgemal. Tema eluase on taevas. Jumalat tuleb tunnetada ja kummardada eristades Teda Tema loodust. Jumal tegutseb Püha Vaimu kaudu inimeses, kuid jääb selgelt eristatavaks Olendiks, kellele tuleb aupaklikult läheneda palves.

Panteism. Jumal on müstiline ja impersonaalne. Kogu loodu kannab endas jumalikku elementi, mis tähendab, et kõik on jumal. Kuna kõik inimesed on loomu poolest jumalad, peavad nad jõudma sügavama teadvuseni ja avastama endas jumala.

Inimene on Jumala unikaalne looming. Teda tuleb eristada ülejäänud loodust. Jumal andis talle käsu see alistada ja valitseda kõigi elavate olendite üle. Inimesel lasub vastutus parandada ja kaitsta keskkonda, milles ta elab.

Inimene on osa kõigest loodust. Ta ilmus ühtset liini mööda toimuva bioloogilise evolutsiooni tulemusena ja järelikult põlvneb ta ahvist. Ta peab olema loodusega üks, seda põhjendamatult mitte häirima ja säilitama sellega müstilise sideme.

Inimene elab oma maises ihus ainult üks kord. Talle on määratud kord surra, millele järgneb kohus ja igavik.

Inimene teeb läbi mitmeid elutsükleid, mille jooksul ta liigub kõrgematele eluvormidele. Reinkarnatsiooni kaudu tuleb ta sageli uues elus maa peale tagasi.

Inimkond peab aru saama, et ta jaguneb kahte ossa: need, kes on päästetud ning lähevad taevasse ja need, kes on päästmata  ning lähevad põrgusse. Vaimulikus pimeduses olijaid kutsutakse tulema üle Jumala riiki ja sündima vaimulikult uuesti.

Inimkonna ühtsus peab avalduma ka religioosses sfääris. Kõik usundid peavad nõustuma faktiga, et nad kummardavad sama Jumalat. Ühtegi religiooni ei tohi seega teistele eelistada. Tuleb luua struktuure selle ühtsuse edendamiseks.

Vaimumaailmas eksisteerib kaks vastandlikku kuningriiki. Kumbki neist on tõotanud anda oma messia, kes lunastab maailma. Need on tõeline Kristus ja antikristus. Nende vahel tuleb teha valik.

Kuna erinevad religioonid kerkisid esile samast kosmilise tarkuse allikast, ootavad nad kõik sama kosmilist Kristust, kes nad lõpuks ühendab. Selle suure sündmuse ootuses peavad kõik ühendama käed.

Pattulangemise tõttu on inimene moraalselt laostunud ja vaimulikult surnud. Kui ta ei sünni uuesti, on tema lõpp tulejärves.

Inimene on oma olemuselt hea. Välisest vaenulikust mõjust tingituna ta ainult käitub halvasti. Universumis ei ole kuradit ega põrgut.

Vastusena palvele võib Jeesuselt Kristuselt saada patud andeks ja kogeda, kuidas Jumala rahu Püha Vaimu töö tulemusena täidab südame. Palvele ei ole asendajat. “Kristlik” meditatsioon on TM-st tuletatud võltskummardamine.

Vaikse meditatsiooni käigus ja parempoolse ajupoolkera retseptorite avanedes võid jõuda sügavamale teadvuse tasemele. Siis saad üheks Kristusega enda sees ja koged müstilist rahu ja vaikust.

Kui kristlased tulevad kokku ja palvetavad, veenab Püha Vaim inimesi võimsalt nende patususes ja päästab nende hinged.

Kui suured hulgad tulevad kokku ühiselt mediteerima, vabaneb kosmiline energia, mis edendab rahu ja päästab inimkonna.

Lepitus Jumala ja inimese vahel toimus ristil ja põhineb Jeesuse asendussurmal. Lepitus inimeste vahel baseerub teiste õiguste austamisel, lepingute täitmisel ja omavaheliste piiride tunnistamisel.

Lepitus inimeste, ideoloogiate ja usundite vahel on tagatud kompromissiga, piiride kaotamisega ja ühtsusega. Grupid peavad loobuma oma eripärast, olema avatud ja kohanemis-võimelised, et soodustada ühtesulamist.

Jeesus Kristus on elava Jumala Poeg, kes tuleb peagi oma pruudile järele ja viib ta ära sellest pahelisest maailmast taevakodusse uues Jeruusalemmas. Seitsme aasta pärast tuleb Ta koos ausse tõstetud kogudusega tagasi kui kõikväeline majesteet, et mõista kohut rahvaste üle ja valitseda oma riigis maa peal.

Antikristus on hukatuse poeg, kes tõuseb langenud inimkonna keskelt. Väärusundite tunnistajad moodustavad tema pruudi, kes valitseb koos temaga Baabülonis. Seitsme aasta pärast tabab tema kuningriiki äkiline lõpp. Tema ise hävitatakse koos oma järgijatega Kuningate Kuninga tagasitulekul.

Antikristuse saatus

Piibel annab väga selgelt teada, missugune on selle superpetturi ja türanni lõplik saatus. Paulus ütleb tema kohta: “kelle Issand Jeesus hävitab oma suu vaimuga ja kellele ta teeb otsa oma tulemise ilmumisega” (2Te 2:8).

Ka Johannes peab antikristuse hävitamist üheks kõige tähtsamaks sündmuseks Kristuse tagasituleku päeval: “Ja metsaline võeti kinni ja temaga ühes valeprohvet, kes tema ees oli teinud oma imeteod, milledega ta oli eksitanud neid, kes metsalise märgi olid vastu võtnud ja kes kummardasid tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävliga” (Ilm 19:20).

Sama saatus ootab kõiki, kes on antikristusega koostööd teinud ja teda kummardanud. Neid inimesi on palju, sest valeprohvet ja tema kaastöölised langenud maailmakirikus petavad paljusid, nii et nad hakkavad kummardama antikristust.

“Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja võtab tema märgi oma otsaesisele või oma käe peale, siis see saab ka juua Jumala kange viha viinast, mis segamata on valatud tema viha karikasse; ja teda peab vaevatama tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees. Ja nende valu suits tõuseb üles ajastute ajastuteni; ja ei ole rahu päevad ega ööd neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ega neil, kes vastu võtavad tema nime märgi” (Ilm 14:9-11).

Keegi ei tohi seda hoiatust kergelt võtta ja arvata, et ta võib poliitilise kõlblikkuse ja majandusliku ellujäämise nimel suurel vaevaajal ajutiselt vastu võtta antikristuse numbri ning selle hiljem tühistada. Inimesed, kes kannavad seda märki oma paremal käel või otsaesisel, müüvad oma hinged kuradile sellega, et nad tunnistavad antikristuse selle maailma peaks ja jumalaks. Võid olla kindel, et tema sind enam oma küüsist lahti ei lase. Antikristuse suhtes on ainult üks käsk: Seisa talle vastu ja tõuka ta kõrvale, isegi siis, kui see sulle elu maksab!